Eesti Hemofiiliaühingu pressiteade 2020

26.02.2020

Eesti esimene veritsushaigustega patsientide rehabilitatsiooniprogramm avati Kuressaares

Kuressaare haiglas alustas tööd Eesti esimene veritsushaigustega patsientide rehabilitatsiooniprogramm, mis pakub nüüdsest parimat patsiendikeskset veritsushaiguste ravipraktikat Eestis.

Eesti Hemofiiliaühingu (EHÜ) juhi Killu Kaare sõnul on tegemist on Eesti mõistes unikaalse lähenemisega veritsushaiguste ravis ning selle õnnestumise korral loodetakse luua Eesti esimene veritsushaigustega patsientidele mõeldud rehabilitatsiooniteenus, et tõsta patsientide elukvaliteeti multifunktsionaalse toetuse läbi.

Esmakordselt on patsientidel võimalik saada endale vajalik pikaajaline raviplaan, mis valmib erinevate spetisalistide koostöös – kaasatud on sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, ortopeed, psühholoog ja hematoloog. Individuaalne raviplaan on suunatud patsiendi tervise efektiivsemale hoidmisele, eesmärgiga säilitada võimalikult kaua inimese elukvaliteeti.

Veritsushaigusega patsient saab igakülgse ülevaatuse oma tervislikust seisundist, mis hõlmab liigeste seisukorda, üldist tervislikku seisundit, hematoloogilist ülevaatust ning psühhosotsiaalset nõustamist. Ülevaatuse tulemusena saadud hinnangu põhjal koostatakse koos patsiendiga just temale vajalik individuaalne ravi- ja tegevusplaan üheks aastaks. Seni selline võimalus Eestis puudus.

Kuressaare haigla ravijuhi, hematoloog dr Edward Laane sõnul on kroonilise, eluaegse haigusega patsiendi igakülgne kaasamine toimetulekul tema ravi- ja tegevusplaani koostamisse ülioluline raviedukuse ning elukvaliteedi tagaja. “ Iga patsient on enda elu kõige suurem ekspert ning toimivat plaani saab koostada ainult usalduslikule suhtele tugineva koostöö läbi patsiendi ja spetsialistide vahel,” kinnitab dt Laane.

Programm loodi Kuressaare haigla ja EHÜ koostöös. Programmi koostas dr. Ines Vaide, kes on täna ainus täielikult veritsushaigustele spetsialiseerunud arst Eestis ning osalenud mitmetes veritsushaigustega tegelevates hematoloogidele suunatud rahvusvahelistes koolitusprogrammides.

Programmi toetuseks saadi heategevuslikku abi Novo Nordiskilt. Programmi raames jätkatakse Helsingi Ülikoolis WFH Twinning programmi käigus õpitu edasiarendamist, liites siia Kuressaare haigla kaasajastunud võimalusi taastusraviks. Programmis osalevale patsiendile on uuringute päevadeks tagatud ka majutus ning toitlustus Kuressaare haiglas.

Eestis puudub ühtne veritsushaigete register ning diagnoosimine on puudulik, kuid rahvusvahelist statistikat arvestades, elab Eestis ligi 400 veritsushaigusega patsienti, diagnoositud on meil neid ca 250. Haigete huve esindab Eestis Eesti Hemofiiliaühing.

Lisainformatsioon:

Killu Kaare

Eesti Hemofiiliaühingu president

Tel 5021717

ehy@hemofiilia.ee

www.hemofiilia.ee

KUTSE

Meil on heameel teatada, et alates selle aasta veebruarist algas veritsushaigustega patsientidele väga oluline rehabilitatsiooniprogramm Kuressaare haiglas, kuhu ootame Teid osalema. Kokku saame pakkuda osalemist 2020. aasta jooksul kümnekonnale patsiendile.

Programm loodi Kuressaare haigla ja EHÜ koostöös. Programmi koostas dr. Ines Vaide, kes on täna ainus täielikult veritsushaigustele spetsialiseerunud arst Eestis ning osalenud mitmetes veritsushaigustega tegelevates hematoloogidele suunatud rahvusvahelistes koolitusprogrammides.

Individuaalne raviplaan

Esmakordselt Eestis on patsiendil võimalik saada endale vajalik pikaajaline raviplaan, mis valmib erinevate spetisalistide koostöös – kaasatud on sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, ortopeed, psühholoog ja hematoloog. Individuaalne raviplaan on suunatud patsiendi tervise efektiivsemale hoidmisele, eesmärgiga säilitada võimalikult kaua inimese elukvaliteeti.

Veritsushaigusega patsient saab igakülgse ülevaatuse oma tervislikust seisundist, mis hõlmab liigeste seisukorda, üldist tervislikku seisundit, hematoloogilist ülevaatust ning psühhosotsiaalset nõustamist. Ülevaatuse tulemusena saadud hinnangu põhjal koostatakse koos patsiendiga just temale vajalik individuaalne ravi- ja tegevusplaan üheks aastaks. Seni selline võimalus Eestis puudus.

Tulevik

Tegemist on Eesti mõistes unikaalse lähenemisega veritsushaiguste ravis ning selle õnnestumise korral loodame luua Eesti esimene veritsushaigustega patsientidele mõeldud rehabilitatsiooniteenuse.

Rahastus

Programmi toetuseks saadi heategevuslikku abi Novo Nordiskilt. Programmi raames jätkatakse Helsingi Ülikoolis WFH Twinning programmi käigus õpitu edasiarendamist, liites siia Kuressaare haigla kaasajastunud võimalusi taastusraviks. Programmis osalevale patsiendile on uuringute päevadeks tagatud ka majutus ning toitlustus Kuressaare haiglas.

Kogemus

Programmis esimeste seas osalenud Hemofiiliaühingu juhatuse liige Kaido Vaatemäe kirjeldas oma kogemust järgmiselt:

Jõudsin Kuressaare haiglasse pühapäeva õhtul ja oli märgata, et mind oodatakse seal. Mulle oli tuba valmis pandud ning inimesed olid minu tulekust informeeritud. Järgmisel hommikul algasid kohtumised spetsialistidega. Kohal oldud päevadel kohtusin sotsiaaltöötaja, füsioterapeudi, ortopeedi, psühholoogi ning programmi juhtiva hematoloogi dr. Edward Laanega. Erinevus varasematest kogemustest oli märgatav – minu jaoks oli aega ning minu arvamus oli neile oluline. Kõiki tegevusi saatis inimlik soojus ja vahetu kontakti lähedus. Kusagil ei olnud ajalist survet. Samuti andsin vereanalüüsid.

Kuna liigeste olukord on veritsusega patsientide jaoks kõige olulisem elukvaliteedi näitaja, toimusid füsioteraapia seansid iga päev, suure intensiivsusega. Mulle avaldas sügavat muljet noore füsioterapeudi Lisette Toplaan’i kiire füsioteraapia programmi kohandamine just minu vajadustele. Koostöös füsioterapeudiga saime koostatud just minu liigeste jaoks vajalikud harjutused igapäevaselt kodus tegelemiseks. Arvestati minu liigeste seisukorraga ja võimekusega. Iga harjutuse juures toimus hindamine, kas see harjutus on just sellele liigesele toetav või pigem teeb liiga. Õigete harjutuste leidmine on veritsushaigustega patsientidele äärmiselt keeruline, kuna liigeste kahjustused ning võimekus on väga individuaalne. Oluline on ka arvestada ohtu veritsusele – tavainimese harjutused võivad veritsusega patsiendi kahjustatud liigestele olla fataalsed.

Märkimist väärib ka sotsiaaltöötaja Merike Rang’i poolne hea tegevuste koordineerimine. Infovahetus oli piisav ja asjakohane. Tegevused toimusid igati plaani järgi. Samuti sain temalt häid nõuandeid ning vajalikku infot enda elu paremaks korraldamiseks.

Meeldiv oli kogeda lihtsat inimlikku arvestavat ja väärtustavat kontakti suheldes ükskõik millise ala spetsialistiga. See loob tunde, et ka patsient on väärt olema inimene.

Kui alguses tundus keeruline mõte minna nii kaugele kodust jättes oma kiired asjad kõrvale, siis kohapeal olles mõistsin, et keskkonnal on tohutu mõju iseendaga tegelemiseks. Mul tekkis aeg enda tervisele päriselt mõtlemiseks ning spetsialistidega koostöös sain enda jaoks ka piisava info kätte. Kogemus oli igati positiivne ning julgen soovitada seda programmi kõikidele veritsusega patsientidele. Lihtsalt võtke aeg maha ja keskenduge paar päeva enda tervise planeerimisele.

——————————————————————————————————————

Programmis osalemise soovist või täiendava info saamiseks võta palun ühendust

Kuressaare haigla:

dr. Edward Laane või dr. Ines Vaide

Eesti Hemofiiliaühing: ehy@hemofiilia.ee

Skip to content