7-2-1 reegel

Kas sinu menstruatsioon on liiga vererohke? Tunne “7-2-1 reeglit”

Paljud naised usuvad ekslikult, et kurnav ja liigse vereeritusega menstruatsioon on loomulik osa elust, millega peab lihtsalt leppima. Tegelikkus on aga teistsugune – statistika kohaselt kogeb iga viies naine ebatavaliselt suurt verekaotust, mis võib viidata peidus olevale veritsushäirele.

Sellised tervisemured nagu von Willebrandi haigus või erinevad hemofiilia vormid ei puuduta sugugi ainult mehi. Naiste puhul jäävad need diagnoosid sageli panemata, sest sümptomeid peetakse ekslikult tavapäraseks nähtuseks. Et aidata sul oma seisundit paremini hinnata, on Euroopa Hemofiilia Konsortsium (eesti keelde tõlkinud Eesti Hemofiiliaühing) koostanud selge ja meeldejääva juhise nimega 7-2-1 reegel.

Kuidas hinnata vereerituse ulatust?

See lihtne eneseabivahend võimaldab sul mõista, kas sinu tsükli kulg püsib tervislikes piirides või vajaksid sa arstlikku nõu.

Menstruatsiooni kestus ehk 7 päeva piir
Tavapärane menstruatsioon kestab üldjuhul kolm kuni viis päeva. Kui märkad, et sinu veritsus vältab järjepidevalt nädala või kauemgi, on see selge märk liigsest koormusest organismile. Pikaajaline verekaotus tühjendab keha rauavarud, mis viib varem või hiljem kehvveresuse ehk aneemiani. See aga tähendab, et võid tunda end pidevalt kurnatuna ka pärast puhkamist.

Hügieenivahendite vahetamise sagedus ehk 2 tunni piir
Jälgi, kui tihti sa pead kasutama uut hügieenisidet või tampooni. Juhul kui vahendeid tuleb vahetada sagedamini kui iga kahe tunni järel, on tegemist ebanormaalselt suure voolusega. Selline olukord häirib oluliselt igapäevast toimetulekut, olgu selleks töötegemine, öörahu või vaba aja veetmine, ning on tõsine põhjus pöörduda hematoloogi või naistearsti poole.

Vereklombid ehk 1-eurose mündi võrdlus
Oluline ohumärk on ka vere tekstuur. Kui märkad menstruaalvere hulgas klompe, mis on suuremad kui üheeurose mündi läbimõõt, viitab see tõsiasjale, et veri voolab kiiremini, kui keha loomulikud hüübimismehhanismid toimida suudavad. Sellised suured vereklombid ei kuulu normaalse tsükli juurde ja vajavad tähelepanu.

Miks on õigeaegne sekkumine hädavajalik?

Veritsushäirega elamine ilma selge diagnoosita tähendab naise jaoks asjatut ja pikaajalist kurnatust. Kui tervisemure jääb tähelepanuta, võib see kaasa tuua süveneva rauapuudusaneemia. See seisund ei piirdu vaid väsimusega, vaid võib põhjustada ka tugevat pearinglust, sagedasi peavalusid ning õhupuudustunnet isegi kergel füüsilisel pingutusel.

Lisaks füüsilistele vaevustele langeb märgatavalt naise elukvaliteet. Paljud peavad vererohketel päevadel loobuma kodust lahkumisest, sotsiaalsetest viibimistest või spordist, kuna hirm “läbi vettida” on liiga suur. Veelgi kriitilisemaks muutub olukord meditsiiniliste sekkumiste korral. Teadmata veritsushäire võib põhjustada ohtlikke tüsistusi kirurgiliste operatsioonide ajal, hambaravis või sünnitusel, kus vere hüübimine on eluolulise tähtsusega.

Kuidas toimida, kui tunned end ära?

Kui oled endal täheldanud kasvõi ühte neist kolmest sümptomist, ei pea sa oma murega üksi jääma. Esimese sammuna tasub sisse seada põhjalik veritsuskalender, kuhu märkida üles päevade arv ning kulunud hügieenivahendite hulk.

Selle infoga varustatult pöördu oma naistearsti poole ja selgita talle just 7-2-1 reeglist lähtuvaid tähelepanekuid. Vajadusel suunatakse sind edasi eriarsti ehk hematoloogi juurde, kes saab teha täpsustavad verehüübimise uuringud. Eesti Hemofiiliaühing on alati valmis pakkuma nõu ja tuge, et iga naine leiaks tee õige diagnoosi ja sobiva abini. Sinu tervis on väärtus, mille eest seismine tagab sulle täisväärtusliku ja piiranguteta elu.